reede, 16. aprill 2010
Toidupuudus
Näljahädad levivad põhiliselt Aafrikas, Lõuna- ja Ida- Aasias, Ladina- Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, mõndades piirkondades Venemaal.
Aafrika on alati kannatanud perioodiliste põudade ja näljahädade käes. Põhilised põhjused, mis põhjustavad toidupuudust, on aastane vihma ärajäämine, napid toiduvarud, väheviljakas pinnas. Kestvad kodusõjad halvendavad olukorda veelgi.
1991.-1993. aasta kodusõjas Somaalias suri nälga arvatavasti 300 000 inimest, sest sõjaoht ei võimaldanud neile toiduabi kätte toimetada.
Etioopias tõi NSV Liidu abi lõpetamine, põud ja 1970.-1980. aastate kodusõda miljonitele inimestele näljasurma. Tänu Lääne ajakirjandusele sai kogu maailm sellest katastroofist teada. Rahvusvahelised abiorganisatsioonid, nagu Punane Rist ja Oxfram, 1985. aasta Live Aid popkontserdid ja paljude riikide valitsused saatsid nälja ohvritele suures ulatuses abi.
Toidupuuduse tagajärgedeks on füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarenemise pärssimine, väheneb riigi ressuss- inimkapital.
Sääraste probleemide vältimiseks tuleks arengumaades täiustada maaharimisviise- ja tehnloogiat, tuleks toitu toota pärmseentest, bakteritest, vetikatest.
Toidupuuduse käes kannatajaid aitavad järgmised riigid ja organisatsioonid: USA, Kanada, Jaapan, Austraalia, UNICEF, ÜRO, Euroopa Liit.
Kasutatud kirjandus:
http://www.slideshare.net/guestbb16f2/toidupuudus-maailmas
www.hot.ee/rbio121/GLOBAALPROBLEEMID.doc
1.pilt- http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/image330.gif
2. pilt- http://www.faqs.org/nutrition/images/nwaz_01_img0092.jpg
Rahvaste kiire vähenemine
neljapäev, 15. aprill 2010
Toidu raiskamine
Eetika Euroopa töörühma arvutuste järgi võiks Prantsusmaal raisatud toidu hulgaga toita ära sama palju inimesi kui on Kongo Demokraatlikus Vabariigis alatoitumuse all kannatajaid, ning Itaalias ära visatud toiduga võiks teha lõpu näljahädale Etioopias.Briti valitsusasutuste hinnangul visatakse seal ilmaasjata ära umbes üks kolmandik kogu toidust ja see läheb Briti tarbijatele maksma enam kui 13 miljardit eurot aastas.Toidu raiskamise eest on vastutavad ka supermarketid, kus enamik toitu on pakitud neljaliikmeliste perekondade jaoks, kuigi ligikaudu üks kolmandik eurooplastest elab üheliikmelises leibkonnas, ning kehvad ladustamistingimused ja toidu säilivuskuupäevade ebaselge märkimine äravisatava toidu hiigelkoguseid. Alles hiljuti jõudis Eesti meediasse uudis, et Rimi kaubanduskett viskab ära ligi 7 tonni toitu päevas. Rimi ei ole erand.
Uue uurimuse põhjal, mis viidi läbi ÜRO põllumajandus- ja toitlustusorganisatsiooni, Stockholmi Rahvusvahelise Veeinstituudi ja Rahvusvaheline poolt, visatakse prügikasti ligi pool maailmas toodetud toidust.Meie enda igapäevased toitumisharjumused annavad lähenevale toidukriisile tuult tiibadesse ja põhjustavad prügimäele ladustatuna omakorda ökoloogilisi probleeme.
Nagu raisatud toidust üksi oleks veel vähe, kulub minema visatud toidu valmistamiseks meeletutes kogustes vett. USA-s näiteks kulutatakse igal aastal just toidu raiskamise tõttu 40 biljonit liitrit vett. Selle veega oleks võimalik ära elada 500 miljonil perel.Veevarude väärtustamine on oluline, sest aastas liigub mageveejärvedesse, -jõgedesse ja veesoontesse tagasi ainult väga väike osa sealt võetud veest.Et inimesed saaksid nautida mugavustega elu, tuleb kulutada vähemalt 135l vett päevas. Samas maailma suurimad veeraiskajad Kanada ja Uus-Meremaa kulutavad keskmiselt 700l vett päevas inimese kohta.
Kasutatud info: http://www.bioneer.ee/bioneer/maailm/Pool_maailma_toidust_lõpetab_prügimäel.aid-1342
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=322893
esmaspäev, 12. aprill 2010
Globaliseerumine
Ühtne maailm ja majandussüsteem aitab paremini võidelda looduse eest. Leiutatakse uusi asju, mis on keskkonnasõbralikumad, kasulikumad nagu näiteks keskkonnasõbralikud autod. Selleks läheb vaja mitme riigi või maa abi, ühelt on vaja geeniusi ja leiutajaid, kes tegeleksid uurimis- ja arendustegevusega, teiselt maalt detailide ja sõlmede valmistamist, kolmandalt konstrueerimist. Seda suudab teha ka üks maa või riik, kuid kui organiseerida töö hästi, tuleb kasuks kui erinevaid etappe võetakse ette erinevates kohtades. Näiteks peamine turg oleks suurlinnas kuid konstrueerimine väikelinnades, kus on odav tööjõud, nii tuleks odavam ja kasulikum. Sellise organiseeritusega saavad rohkemad inimesed tööd ning firmalegi tuleb nii kasulikum.
Positiivne globaliseerumise juures on ka see, et sidevahendite ja veotranspordi hind alaneb, mis tähendab seda, et suureneb võimalus ja otstarbekus naaberriikidega koostööd teha. Ka kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise sinna paigutada, kus see kõige odavam on. Sellega võib kaasneda ka kapitali väljavool, kuid püsiva arengu kindlustab riigi või piirkonna kohanemisvõime, mille tagavad töötajate kõrge haridustase ja pidevad koolitused ning innovatsioonid.
Hoolimata sellest, et toimub pidev globaliseerumine ning üha enam riike kaasatakse maailmamajandusse, toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi endiselt maailma majanduskeskustes.
Näiteks Hiina: Rahvaarv 1,3 miljardit inimest. Hiina tunnustab oma riigi territooriumil ametlikult 56 rahvust. Enamik Hiina rahvastikust moodustavad hiina keelt kõnelevad hanid ehk pärishiinlased. Ülejäänud 83 miljonit kuulub Hiina 55 etnilisse rühma ja asub peamiselt piiriäärsetes regioonides. Need on huangid, uiguurid, muslimid (huid), yid, tiibetlased, miaod, mandžud, mongolid, buyid, korealased jt
Pilt: http://2.bp.blogspot.com/_JO9WGuByQDY/SwdThS4XEhI/AAAAAAAACOI/nMxztzA67Vg/s1600/IMGP8391.JPG
Info: http://et.wikipedia.org/wiki/Globaliseerumine
http://www.folklore.ee/seminar/ilmastum.html