Toidupuudus

Toidupuudus on üks paljudest globaalprobleemidest. Nälg tähendab füsioloogilist vajadust süüa. Aga kui nälga pole võimalik kustutada? Tekib alatoitumus, mis tähendab, et õiged ning vajalikud toitained organismis puuduvad.
Näljahädad levivad põhiliselt Aafrikas, Lõuna- ja Ida- Aasias, Ladina- Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, mõndades piirkondades Venemaal.



Aafrika on alati kannatanud perioodiliste põudade ja näljahädade käes. Põhilised põhjused, mis põhjustavad toidupuudust, on aastane vihma ärajäämine, napid toiduvarud, väheviljakas pinnas. Kestvad kodusõjad halvendavad olukorda veelgi.
1991.-1993. aasta kodusõjas Somaalias suri nälga arvatavasti 300 000 inimest, sest sõjaoht ei võimaldanud neile toiduabi kätte toimetada.

Etioopias tõi NSV Liidu abi lõpetamine, põud ja 1970.-1980. aastate kodusõda miljonitele inimestele näljasurma. Tänu Lääne ajakirjandusele sai kogu maailm sellest katastroofist teada. Rahvusvahelised abiorganisatsioonid, nagu Punane Rist ja Oxfram, 1985. aasta Live Aid popkontserdid ja paljude riikide valitsused saatsid nälja ohvritele suures ulatuses abi.

Toidupuuduse tagajärgedeks on füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarenemise pärssimine, väheneb riigi ressuss- inimkapital.



Sääraste probleemide vältimiseks tuleks arengumaades täiustada maaharimisviise- ja tehnloogiat, tuleks toitu toota pärmseentest, bakteritest, vetikatest.

Toidupuuduse käes kannatajaid aitavad järgmised riigid ja organisatsioonid: USA, Kanada, Jaapan, Austraalia, UNICEF, ÜRO, Euroopa Liit.

Kasutatud kirjandus:
http://www.slideshare.net/guestbb16f2/toidupuudus-maailmas
www.hot.ee/rbio121/GLOBAALPROBLEEMID.doc
1.pilt- http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/image330.gif
2. pilt- http://www.faqs.org/nutrition/images/nwaz_01_img0092.jpg

Rahvaste kiire vähenemine

Rahvastiku vähenemine on eriti silmatorkav endistes Idabloki riikides, kus sündide arv on märkimisväärselt kahanenud kõigest ühe põlvkonna jooksul. Ainsaks erandiks on Slovakkia, kus endise Tšehhoslovakkia liidri Gustav Husaki valitsusajal põhjustasid odavad korterid, pikk emaduspuhkus ja viisakalt öeldes tühipaljas väsimus beebibuumi, mis tänapäeval on omakorda väikese buumi tekitanud. 1974. aastal sündis Slovakkias 100 000 last aastas – praegu sünnib 50 000.

Rahvaarvult suur riik on küll Venemaa 146 miljoni inimesega. Kuid selles riigis on hetkel demograafiline kriis, venemaa linnaelanikkond on selgelt vähenenud. Kui võrrelda rahvaloenduse andmeid 1989. aasta omadega, siis on rahvaarv vähenenud 1,8 miljoni inimese võrra. Peapõhjus on sündimuse järsk kahanemine. Kui 1989. aastal tuli ühe naise kohta 2,18 last, siis 2002. aastal 1,3 last. Vanuseti domineerivad naised alates 33. eluaastast. Jätkub elanikkonna vananemine ja võimalik, et 20 aasta pärast on Venemaal pensionäre rohkem kui tööealisi. Juba praegu on naiste keskmine eluiga 72,4 ja meestel 50,8 aastat.

Soome-ugri ja samojeedi rahvad kuuluvad uurali rahvaste perre, kokku võiks lugeda üle 20 soome-ugri keele. Kokku on soome-ugrilasi u. 25 miljonit, neist omakorda 2,7 miljonit elab Venemaal. Tõsi, enamus soome-ugri rahvaid elab Venemaal. Venemaa soome-ugri rahvad on peaaegu kõige kiiremini maailma rahvaste ajaloo areenilt lahkuvad rahvad, näiteks mordvalaste arv on vähenenud 1,1 miljonilt 850.000-ni 12 aasta jooksul. Tegemist on omamoodi hiiliva genotsiidiga, kus üks rahvus lihtsalt lahkub, täiesti hääletult ja vabatahtlikult. Kahjuks kuuluvad selliste rahvaste hulka ka karjalased, vepslased.

Kasutatud kirjandus:

1. pilt http://uus.miksike.ee/docs/referaadid/venemaa1_liina.jpg

2. pilt http://www.erm.ee/files/images/soome-ugri.jpg

http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=24595

http://www.nupsu.ee/index.php?menu=news&page=viewnews&item=21362

Toidu raiskamine

Eetika Euroopa töörühma arvutuste järgi võiks Prantsusmaal raisatud toidu hulgaga toita ära sama palju inimesi kui on Kongo Demokraatlikus Vabariigis alatoitumuse all kannatajaid, ning Itaalias ära visatud toiduga võiks teha lõpu näljahädale Etioopias.Briti valitsusasutuste hinnangul visatakse seal ilmaasjata ära umbes üks kolmandik kogu toidust ja see läheb Briti tarbijatele maksma enam kui 13 miljardit eurot aastas.Toidu raiskamise eest on vastutavad ka supermarketid, kus enamik toitu on pakitud neljaliikmeliste perekondade jaoks, kuigi ligikaudu üks kolmandik eurooplastest elab üheliikmelises leibkonnas, ning kehvad ladustamistingimused ja toidu säilivuskuupäevade ebaselge märkimine äravisatava toidu hiigelkoguseid. Alles hiljuti jõudis Eesti meediasse uudis, et Rimi kaubanduskett viskab ära ligi 7 tonni toitu päevas. Rimi ei ole erand.

Uue uurimuse põhjal, mis viidi läbi ÜRO põllumajandus- ja toitlustusorganisatsiooni, Stockholmi Rahvusvahelise Veeinstituudi ja Rahvusvaheline poolt, visatakse prügikasti ligi pool maailmas toodetud toidust.Meie enda igapäevased toitumisharjumused annavad lähenevale toidukriisile tuult tiibadesse ja põhjustavad prügimäele ladustatuna omakorda ökoloogilisi probleeme.

Nagu raisatud toidust üksi oleks veel vähe, kulub minema visatud toidu valmistamiseks meeletutes kogustes vett. USA-s näiteks kulutatakse igal aastal just toidu raiskamise tõttu 40 biljonit liitrit vett. Selle veega oleks võimalik ära elada 500 miljonil perel.Veevarude väärtustamine on oluline, sest aastas liigub mageveejärvedesse, -jõgedesse ja veesoontesse tagasi ainult väga väike osa sealt võetud veest.Et inimesed saaksid nautida mugavustega elu, tuleb kulutada vähemalt 135l vett päevas. Samas maailma suurimad veeraiskajad Kanada ja Uus-Meremaa kulutavad keskmiselt 700l vett päevas inimese kohta.

Pilt:http://f.postimees.ee/f/2008/07/23/59259t40hd53e.jpg

Kasutatud info: http://www.bioneer.ee/bioneer/maailm/Pool_maailma_toidust_lõpetab_prügimäel.aid-1342

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=322893

Globaliseerumine

Ühtne maailm ja majandussüsteem aitab paremini võidelda looduse eest. Leiutatakse uusi asju, mis on keskkonnasõbralikumad, kasulikumad nagu näiteks keskkonnasõbralikud autod. Selleks läheb vaja mitme riigi või maa abi, ühelt on vaja geeniusi ja leiutajaid, kes tegeleksid uurimis- ja arendustegevusega, teiselt maalt detailide ja sõlmede valmistamist, kolmandalt konstrueerimist. Seda suudab teha ka üks maa või riik, kuid kui organiseerida töö hästi, tuleb kasuks kui erinevaid etappe võetakse ette erinevates kohtades. Näiteks peamine turg oleks suurlinnas kuid konstrueerimine väikelinnades, kus on odav tööjõud, nii tuleks odavam ja kasulikum. Sellise organiseeritusega saavad rohkemad inimesed tööd ning firmalegi tuleb nii kasulikum.

Positiivne globaliseerumise juures on ka see, et sidevahendite ja veotranspordi hind alaneb, mis tähendab seda, et suureneb võimalus ja otstarbekus naaberriikidega koostööd teha. Ka kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise sinna paigutada, kus see kõige odavam on. Sellega võib kaasneda ka kapitali väljavool, kuid püsiva arengu kindlustab riigi või piirkonna kohanemisvõime, mille tagavad töötajate kõrge haridustase ja pidevad koolitused ning innovatsioonid.

Hoolimata sellest, et toimub pidev globaliseerumine ning üha enam riike kaasatakse maailmamajandusse, toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi endiselt maailma majanduskeskustes.

Näiteks Hiina: Rahvaarv 1,3 miljardit inimest. Hiina tunnustab oma riigi territooriumil ametlikult 56 rahvust. Enamik Hiina rahvastikust moodustavad hiina keelt kõnelevad hanid ehk pärishiinlased. Ülejäänud 83 miljonit kuulub Hiina 55 etnilisse rühma ja asub peamiselt piiriäärsetes regioonides. Need on huangid, uiguurid, muslimid (huid), yid, tiibetlased, miaod, mandžud, mongolid, buyid, korealased jt

Pilt: http://2.bp.blogspot.com/_JO9WGuByQDY/SwdThS4XEhI/AAAAAAAACOI/nMxztzA67Vg/s1600/IMGP8391.JPG

Info: http://et.wikipedia.org/wiki/Globaliseerumine

http://www.folklore.ee/seminar/ilmastum.html